PASTACAS (Teijo, Soome)

Nime Pastacas taga varjab end Soomes, väikeses Teijo asulas Ramo Teder, Viljandis sündinud kunstnik. Selle nime all on Ramo teinud muusikat alates 1998.a., mil ilmus tema remiks projekti Dolm plaadil "Vacuum". Pastaca ainuomane muusika sünnib, kui kohtuvad flööt, akustilised instrumendid, elektroonika ja omapärane laulmislaad. Algusaastatel peamiselt Aphex Twini meenutavat elektroonilist muusikat teinud muusik on aastatega muutunud üha isikupärasemaks ja täna võiks tema loomingut kirjeldada pigem kui eksperimentaalset folk-poppi. Samas ei meenuta kontsertidel kõlav muusika plaatidel kuuldavaid elektroonilisi helisid, plaadi- ja laiv-Pastacat ühindab vaid muusikast kanduv meeleolu - seikluslik, mänglev, kohati lapselik-eufooriline, kuid alati hea meloodiatunnetusega ja haarav. Mees ise on öelnud oma esinemiste kohta “räpane lo-fi” või “nohikute punk-elektroonika”. Harvem on Pastacas esinenud luuperita, saates end üksnes akustilisel kitarril.

Seni viimase plaadi “Tsaca Tsap” kohta kirjutas uue muusika ajakiri The Wire: „Ramo Tederi plaat on tähelepanuväärselt võluv ja leidlik!“. Pastacas  on kirjutanud muusikat ka filmidele ja teatrile nii Eestis kui Soomes. Kontsertreisid on viinud teda lisaks Euroopale ka Jaapanisse, kus tema plaate ka poest leida võib. Eelmisel aastal ilmus Ramolt remikside, harulduste ja kaverite kogumik „Snatsit Some Si-Si“ .

Jaanuaris valmis Pastacast dokumentaalfilm sarjast „Eesti Lood“ (rezh. Rein Kotov)

Diskograafia:
„Kõrvaklapid“ (Kohvirecords, 2001)
„Not So Good Songs“ (12“ EP) (Kohvirecords, 2001)
„Dehemardik Datis“ (koos Barbariz'ega) (Kohvirecords, 2002)
“Tsaca Tsap“ (Kohvirecords, 2004)
„Snatsit Some Si-Si“ (Kohvirecords, 2009)
„Jaabann“ (Afterhours, 2009)

Kuula ja vaata:
Myspace
“Bellamor”
“Bellamor” oma kodus:
Video loole “Jaanusele”
Video loole “Viitkoori kupong”

KAGO  (Tartu/Sänna)

Kago, kes on tõlkija, kirjandusuurija ja luuletajana tuttav ka Lauri Sommeri nime all,  teeb intiimset muusikat,  mille juured on nii eesti pärimusmuusikas, inglise rahvalauludes kui pungis. Lisaks akustilistele pillidele on ta oma plaadistatud lugudes kasutanud elektroonikat ja arvutitöötlust. Plaatidel ja kontsertidel on ta kasutanud omalaadse taustapillina ka kassetipleierit. Sommer alustas muusika tegemist 90ndate alguses, mängides trumme või kitarri Viljandi punkbändides Flower Window ja Pööloy Gläänz (enne suunamuutust), laulis 90ndate keskpaiku kirikukooris ja tegi Villem Valmega dada-electro bändi Tuljak!. Hiljem puutus ta rohkem kokku vanamuusika ja inglise rahvaviisidega, laulis ja mängis kitarri indie-bändis "Drunken Pilgrims" ja lüürilise folgi grupis Antigone, esines koos Tartu camp-visionäär Erkki Hyvaga avant-popbändis NE!, 2000ndate alguses liitus Tartu meeskooriga Liinat`suraq ja hakkas toimima Kago nime all. Kagona jõudis Sommer oma tõelise kutsumuseni - esineda  ja plaadistada peamiselt  trubaduurina, sarnaselt nt Nick Drake'ile või Billy Bragg'ile.   "Ameerika primitiivse kitarri" kõrval kuuleb Kago plaatidel lihtsaid klaveripalu, mille inspireerijateks lapsepõlv, Erik Satie ja Aphex Twin.  Veendunud kodulindistajana iseloomustab Kago salvestusi kõikuv helikvaliteet, aga samas intiimsus ja vahetus, otseside esitaja eluga – ka elu on harva perfektselt vormistatud, olles  pigem muutuva intensiivsusega protsess. Kago veidi must saund kannab tihti tugevamat emotsiooni kui paljud kvaliteetsed stuudiosalvestused.

Kago muusika on kuulamiseks peale kapitalismi ja globaalmajanduse lõppu, aega kus me oleme linnadest lahkunud ning vanavanemate taludesse taas end sisse seadnud. Ootan "Mopskassi majast" vinüülvarianti, et saaks seda vändaga grammofoniga kuulata, ilma elektrita. (Kristjan Jansen, „Muusika“)

Diskograafia:
„Piimash“ (Õunaviks, 2003)
„Köngerjönks“ (Õunaviks, 2005)
„Mopskassi Maja“ (Õunaviks, 2008)

Vaata, loe ja kuula:
KAGOst
LastFM
Kontsert Genklubis

MARI KALKUN (Vijandi/Tartu)

Mari Kalkun on isa poolt Võru ja ema poolt Kihnu juurtega muusik, kes jagab ennast Tartu ja Viljandi vahel. Laiema kuulajaskonna ette jõudis Mari 2007. ilmunud ja äärmiselt sooja vastuvõtu saanud plaadiga “Üü tulõk”. Plaadil kõlavad laulud on paljuski inspireeritud pärimusest ja mitmed neist seatud ka murdeluuletajate Rihhard Iheri, Raimond Kolgi ja Enn Tuulingu sõnadele. Ülejäänud lauludes on kasutusel „tavaline eesti keel“. Plaadil ja kontserditel Mari laulab ja mängib kitarri, kannelt, klaverit ja akordioni. Plaadi heli aitas keerata Pastacas, temalt on ka flöödipartii plaadi avaloos “Mu õnn” ja Mari kohta ütleb ta „Üliõpilaslehes“ nii: “Minu jaoks on Mari hetkel parim Eesti naislaulja. Sellist mõju, mida Mari laulmine mulle kas või ilma mikrofonita avaldab, pole ma varem kogenud.”
Mari võrdleb muusikat inimesega: “teatud piirini on teda võimalik täiustada ja tema „vigu“ tasandada, sealt edasi aga kaotab ta oma inimlikkust. Seepärast on lindile jäänud ka sahinaid, improvisatsiooni, lugudevahelisi helisid”. 
2009 sügisel käis Mari koos Pastacaga väikesel Jaapani tuuril. Sel sügisel ilmub plaadifirma Õunaviks alt tema kauaoodatud teine album.

Kuula:
Myspace
„Kevadaimdus 1951“
“Üü tulõk”